()/assets/images/3454/omupeha-presidende-nale-a-hulitha2019-05-210.jpg)

Okwa kwatele komeho iilonga yuuministeli wiipambele yoonakulwa aakulu mokati kiinakugwanithwa mbyoka a pewa kOmupresidende Hage Geingob. Okwa thigi po iilonga muFebruali gwomvula ya piti omolwa uunkundi.
Okwa li woo ominista yotango yuundjolowele konima sho oshilongo sha manguluka.
Geingob okwa hokolola Iyambo onga omukondjelimanguluko omwiinekelwa.
Okwa popi kutya nakusa Iyambo okwa thigi ko uuthiga weyakulo lyoshigwana shaNamibia moshili noshigwana osha kanitha ependafule, omuleli omuwanawa na okwa gandja omahekeleko komuselekadhi oshowo ofamili.
Omunapolotika e li moshipundi shevululuko, Nahas Angula okwa popi kutya Iyambo okwa longele nawa oshigwana.
“Omundohotola Iyambo okwa li ependafule lyekondjelomanguluko. Okwa wayimine ekondjo moomvula yo dho 1960 na okwa tameke onga omundohotola moFinland. Okwa galukile kekondjo na okwa yakula aakondjelimanguluko. Okwa kala moLubango ta sile oshisho mboka yeehamekwa; onkene okwa longa ombinga ye na otatu shi mupandulile,” Angula a popi.
Omunangeshefa Leake Hangala okwa hokolola Iyambo onga omwiifupipiki nomwiitulimo miilonga ye.
“Momundohotola Dr Nickey Iyambo onda kanitha kuume kandje, komrade oshowo kahewa kandje. Omundohotola Iyambo okwa li omwiifupipiki, omwiitulimo miilonga oshowo omuntu omwiinekelwwa ngoka ndishi. Okwa longele ongundu ye Swapo oshowo oshilongo neitulemo miinakugwanithwa ayihe mbyoka a pewa,” Leake a popi.
Omunashipundi gwoNational Council, Margaret Mensah-Williams okwa dhimbuluka Iyambo onga omuntu omuwanawa na okwa gandja omahekeleko komukulukadhi gwe oshowo ofamili.
Omunongononi gwopolotika, Henning Melber na ye okwa hokolola Iyambo kutya omuntu omuwanawa.
“Otandi dhimbuluka komrade Nickey keeshi omunapolotika ihe omuntu e na omwenyo omwaanawa.”
Iyambo okwa valwa momasiku 20 Mei 1936 mOnayena moshitopolwa shaShikoto.
Okwa wayimine ekondjelomanguluko momvula y 1960 na okwa yi muupongekwa momvula yo 1964.
Okwa longa poonkatu dha yooloka mwa kwatelwa omukalelipo gwaSwapo miilongo yaNordic okuza momvula yo 1966 sigo 1971.
Iyambo okwa mono uulongelwe womaster's degree in political science okuza koshiputudhilo shaUniversity of Helsinki, oshowo uulongelwe wodegree muunamiti okuza moshiputudhilo sha faathana.
Iyambo okwa longa onga omukomeho gwomayakulo guunamiti moshikondo shaaakwiita pauyelele woGraham Hopwood's Guide to Namibian Politics.
Momvula yo1990 okwa pewa a kwatele komeho oshikondo shuundjolowele moshilongo.
Moshikondo shuundjolowele okwa li a pewa oshinakugwanithwa shokutula miilonga ooprograma dhomahwahwameko gombuto yoHiv/Aids nokutula miilonga omulandu gwomayakulo guundjolowele gopetameko. Okwa li omunashipundi gwoSwapo's Aids committee muupongekwa pokati komvula yo1986 sigo 1989.
Oya pingathana naLibertine Amathila muSepetemba gwomvula yo 1999 onga oshitopolwa shomalundululo gokabinete ngoka ga ningwa komuleli peethimbo ndyoka, Sam Nujoma.
Koshikondo shomalelo giitopolwa noondoolopa okwa tula miilonga omulandu gwokufala omayakulo koshigwana ngoka gwa tulwa koshikondo shoomina niikwankondo momvula yo 2002.
Momvula yo 2005 okwa ningi oshilyo oshikokele shomutumba gwopaliamende gwomuleli nale Hifikepunye Pohamba, sho uulikwa a ninge ominista yuunamapya. Momvula yo 2010 Pohamba okwe mu pe oshinakugwanithwa a ninge ominista yiipambele yoonakulwa aakulu, na okwa ningi ominista yotango yoshikondo shoka.
Onga oshizemo shomalunduluko mEkotampango momvula yo 2014 nokutotwa opoosa yuupeha presidende, Iyambo okwa ningi omupeha presidende sha landula euliko lya ningwa kOmupresidende Geingob muMaalitsa gwomvula yo 2015.
OGONE TLHAGE